Äratus “hommikul” kell 12. Täitsa ilma äratuskellata saime üles! Oli hea iluuni. Pärast hommikusööki tuli see õnnis hetk, kui sain oma matkaaroomi sisaldavad hilbud pesumasinasse visata. Kui pesu pestud ja ise ka kustud, pestud ja kammitud, siis sõidutas Linda meid jõe äärde. Muidugi mitte eelneva peatuseta kohaliku kaubandusasutuse ees. Ilma külma õlleta on ikka võimatu 30 kraadises ilmas majandada puhkusepäeval. Pean siinkohal ära märkima, et erinevalt rootslastest on taanlased ikkagi inimesed! Panevad suvel toidupoes õlled külmkappi, aga rootslased, va silindrinahad, seda enamus poodides ei tee. Laenutasime siis aerupaadi 3 tunniks ja siirdusime mööda jõge ühele järvele ja pärast teisele. Need tunnid olid korralik kvaliteetaeg sõpradega looduses. Täielik tšill.
Sõbrad Jimmi, Dan ja Linda
Linda, “Gerd Kanter” ja Jimmi
Tšill
Õhtul tegi perenaine Linda korraliku ja hea õhtusöögi, selle kõrvale tegime mõne õlle, mängisime lauamängu ja ajasime niisama juttu. Väga mõnus õhtupoolik taaskord. Selline päev on parim akude laadimiseks ja uue energia kogumiseks. On mida nendest kahest päevast meenutada.
Seda peaks ka siiski nüüd ära mainima, et sõber Dan omab fenomenaalset mälu. 10-15 aastat tagasi, kui ta ka Eestis käis mitu korda, sai talle igasugu lollusi õpetatud eesti keele õppe tähe all. Sõnu ja lauseid nii noobleid kui pisut roppe. Ikka visatakse sellist vimkat kallitele külalistele teisest keeleruumist. Nüüd, kui nii palju aastaid mööda läinud, lajatas ta need mulle päris laitmatult sisuliselt kõik ette. Lihtsalt wow. Kui taanlane sind eesti keeles sinna pehmesse kohta saadab naerulsui (olles naljana seda ise talle kunagi aastaid tagasi õpetanud), siis see on tõesti naljakas. Aga veelgi rohkem hämmastav, sest need ei olnud lihtsalt 2-sõnalised laused, ka nii mõnedki lihtsad igapäevased sõnad tulid ridamisi. Nii et tuli alla neelata naeratus suul. Tahaks ka õpitud taani keelt nii hästi mäletada.