Niisiis, n\u00f5ndaviisi. Puhkep\u00e4ev Karlskronas. Linnast endast ka k\u00f5igepealt. Karlskrona linna nimi t\u00e4hendab loomulikult kuninga krooni ja t\u00e4psemalt Karl XI oma. Tema kuju seisab uhkelt ka linna peav\u00e4ljakul, kajakad kroonitud pea peal kisendamas ja pasandamas. <\/p>\n

Karl XI<\/p>\n

Karlskrona on pealtn\u00e4ha tilluke linnake, mille \u00fchest otsast saab h\u00f5lpsalt teise otsa jalutada. Aga ainult pealtn\u00e4ha. Tegelikult paikneb linn rohkem kui 30 saarel Blekinge arhipelaagis ja selle keskus asub Tross\u00f6 saarel. Selles Rootsi ainsas barokkstiilis ehitatud linnas elab ca 35 000 inimest. Karlskrona on asutatud 1680. aastal ja oli m\u00f5eldud Karl XI laevastiku tugikohaks v\u00f5imalikus vastasseisus Taaniga. Praegugi asub seal Rootsi merev\u00e4ebaas ja ka rannavalve peakorter.<\/p>\n

Hommik algas v\u00e4ikeste murem\u00f5tetega. Seoses sellega, et \u00f5htul telefon enam SIM kaarti ei tahtnud tunnistada, asusin p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4hedal asuvas hotellis uurima tahvelarvutist kohalike mobiilsidefirmade kohta. Leitud info kohaselt oli ainult \u00fcks neist p\u00fchap\u00e4eval avatud. Aga \u00fcles seda ainsatki poodi ei \u00f5nnestunud leida. Mida pole, seda pole. L\u00e4ksin tilla-t\u00f6lla hostelisse tagasi, meel m\u00f5ru nagu tume \u0161okolaad. Proovisin nii moe p\u00e4rast korra veel SIM kaardi v\u00e4lja v\u00f5tta, puhastasin seda suurema hoolikkusega ja panin sisse tagasi. V\u00e4hemalt kolmandat korda tegin seda. Ja oh seda \u00fcllatust \u2013  seekord tunnistas telefon kaardi l\u00f5puks omaks. Mul olid juba plaanid valmis, kuidas t\u00f6\u00f6andjale kirjutada palvega lasta uus SIM teha (telefoninumber kuulub ju mu t\u00f6\u00f6andjale) ja saata see mulle kuhugi teepeale ette, n\u00e4iteks Kopenhagenisse. Internetipanka kasutasin matkal mobiili ID kasutades ja vaja oli vahel vaadata, mis sotid on ja palju j\u00e4lle laristanud olen, lisaks ka paar \u00fclekannet tarvis teha. Kergendus oli ikka suur, et polnud vaja enam v\u00f5imlema sellega hakata. <\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd Karlskrona meremuuseumi.<\/p>\n

<\/p>\n

Olin seda k\u00fclastust kaua oodanud, sest olin juba eelmisel aastal avastanud, et seal v\u00f5imalus erinevaid veeall navigeerivaid s\u00f5iduvahendeid n\u00e4ha. Ja oli vaadata ka. Muuseumi peateemaks olid niisiis allveelaevad. Esimesena hakkas silma musta ja punasesse r\u00fc\u00fctatud 1904. aastal valminud allveelaev Hajen, mis oli Rootsi laevastiku esimene allveelaev \u00fcldse. Selline v\u00e4iksem – 21,6 m x 3,6 m x 3,2 m. Laev varustati relvastusega tollase konfliktolukorra t\u00f5ttu Norraga. <\/p>\n

Hajen<\/p>\n

Hajeni k\u00f5rval seisis aga hoopis v\u00f5imsam allveelootsik, mis t\u00e4itis sisuliselt kogu hoone. Selleks oli tuumaallveelaev Neptun. Valmimisaasta 1978, m\u00f5\u00f5tmed 49,5 m x 5,7 m x 5,5 m. See oli \u00fcldse esimene allveelaev, mida sai juhtida ja kontrollida arvutite abil.  Uuendused olid ka torpeedode osas. Need v\u00e4ljusid n\u00fc\u00fcd laevast vastavate torude abil ega tulistatud enam v\u00e4lja nagu varem, mis tegi kogu protsessi oluliselt vaiksemaks ja seega vaenlasele ohtlikumaks.<\/p>\n

<\/p>\n

Tuumaallveelaev Neptun<\/p>\n

Selles mereelukas sai muidugi sees ringi ka uudistada, n\u00e4ha neid torpeedos\u00fcsteeme, meeskonna eluruume jne. J\u00e4rgmine p\u00f5nev n\u00e4ituseeksemplar oli kahemeheline miniallveelaev.<\/p>\n

<\/p>\n

Lisaks olid muuseumis ka teematoad koos elektroonsete selgitustega navigeerimisest, sukeldumisest, t\u00f6\u00f6tamisest mere p\u00f5hjas, relvastusest ning juttu sai lugeda elust allveelaevades ja rootsi laevastiku \u00fcldisest ajaloost.<\/p>\n

Varustus t\u00f6\u00f6tamiseks mere p\u00f5hjas <\/p>\n

Otse\u00fclekanne L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjast oli samuti veepinna all (reaalne pilt), kus  lamab 18. sajandist p\u00e4rit laevavrakk. Kaladki saalisid ringi akende taga.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dcks n\u00e4ituseruum sisaldas vanade laevade k\u00fcljes kasutatud suuri kujusid, mis pidid vaatajas aukartust \u00e4ratama ja olid s\u00fcmboolsete detailidega ka lahe vaadata.<\/p>\n

<\/p>\n

Ja l\u00f5petuseks olid \u00f5ues muuseumi k\u00f5rval veel kolm laeva, mis olid k\u00fclastajatele ka avatud. \u00dcks oli 1900. aastast p\u00e4rit Jarramas, mille t\u00e4ieliku taastamisega tegeletakse ja kogutakse raha. Lisaks olid vaatamiseks torpeedolaev V\u00e4stervik (kunagi nimetasid rootslased \u00fcldse laevu linnade j\u00e4rgi), mille \u00fclesandeks oli 1970-1980-ndatel N\u00f5ukogude Liidu laevastiku tegevuse j\u00e4lgimine Rootsi vete l\u00e4histel, ja miinitraaler.<\/p>\n

<\/strong>V\u00e4stervik<\/p>\n

Kui eeltoodust v\u00e4heks j\u00e4i, siis on seal muuseumis veel \u00fcks ruum, mis puudutab ka Eestit. Nimelt on seal ruum, kus hoitakse II maailmas\u00f5ja ajast s\u00e4ilinud paati, millega just eestlased s\u00f5ja koleduste eest Rootsi pagesid. Lisaks on seina peal kajastatud fotodena lugu 11 Baltikumist p\u00e4rit inimese (kellest 2 olid naised) p\u00e4\u00e4semine ja p\u00e4\u00e4stmine Rootsi s\u00f5jalaeva kapteni silmade l\u00e4bi. 11. oktoober 1944 need \u00f5nnelikud p\u00e4\u00e4senud pardale v\u00f5eti ja Rootsi p\u00f5genikelaagrisse viidi. Kahjuks nende edasine saatus ei ole teada. Siiski oli neil inimestel v\u00e4hemalt nii palju \u00f5nne, et karm meres\u00f5it v\u00e4ikse paadiga l\u00f5ppes \u00f5nnelikult. <\/p>\n

Paat, mis viis 1944 eestlased eluga Rootsi<\/p>\n

P\u00e4rast muuseumi k\u00fclastust \u00f5nnestus kokku saada seltskonnaga Eestist, kes olid autoga l\u00e4bi Soome ja Rootsi tulnuna n\u00fc\u00fcd teel Prantsusmaale. \u00dcle t\u00fcki aja sai suu t\u00fchjaks r\u00e4\u00e4gitud.  Nad t\u00f5id vana eesti kombe kohaselt k\u00fclakosti ka – eesti leiba, sprotti, \u0161okolaadi ja A le Coq \u00f5lut  (p\u00fchap\u00e4eval ju Rootsis seda \u00f5iget kesvam\u00e4rga ei saa kuskilt). Ja s\u00e4\u00e4sem\u00fcrki ka, mis pidi p\u00e4riselt ka s\u00e4\u00e4skedele m\u00f5juma (erinevalt siin minu poolt varem ostetud jamast, mis n\u00e4is pigem deodorandi muljet avaldama putukatele ehk ajas lihtsalt kihevile).  <\/p>\n

Samal \u00f5htul toimus jalgpalli MM finaal. \u00d5nnestus n\u00e4ha vaid grande finale algust ja l\u00f5ppu, aga sellest piisas ka. Prantslased pole mulle peaaegu \u00fchelgi spordialal s\u00fcmpaatsed olnud, m\u00f5nede eranditega. Igatahes Prantsusmaa v\u00f5itis finaalis Horvaatiat 4:2. Ja sellega sai selleks korraks jalgpallipidu ka otsa. Aitas mul p\u00e4ris palju aega surnuks l\u00fc\u00fca matkal. <\/p>\n

\u00d5htul hiljem tegin veel \u00fche tiiru linna, et ikka k\u00f5ik asjad n\u00e4htud saaksid. Vaatamist v\u00e4\u00e4rt olid Aurora bastion  mere \u00e4\u00e4res, Admiraliteedi puidust kirik ja vana hea Rosenbom.<\/p>\n

<\/p>\n

Rosenbom<\/p>\n

Selle tegelasega on huvitav lugu. Eelmainitud kiriku ees seisev puidust mehike Gubben Rosenbom on seal seisnud juba alates 18. sajandi keskpaigast. 1956. aastal liigutati originaal k\u00fcll ohutuse m\u00f5ttes kirikusse sisse ja v\u00e4ljas seisab koopia. Tegemist on tegelikult vaeste heaks m\u00f5eldud korjanduskarbiga – kui kujul kaabu \u00fcles t\u00f5sta, saab seal all olevast praost raha sisse l\u00fckata. Eks l\u00e4ksid minugi \u00f5rnade n\u00e4ppude vahelt m\u00f5ningad kroonid sinna.  Kuidas sa seda ei tee, kui t\u00fc\u00fcp hoiab k\u00e4es silti, mille t\u00f5lge oleks selline (t\u00f5lge siis inglise keelest): “Ma alandlikult palun sind, isegi kui mu h\u00e4\u00e4l v\u00f5ib olla n\u00f5rk, tule ja pane penn siia, kuid kergita selleks enne minu k\u00fcbarat. \u00d5nnistatud olgu need, kes hoolivad vaestest”. Viimane lause on v\u00f5etud piiblist. Rosenbomi tegelaskuju teeb eriti kuulsaks see, et see on ka Selma Lagerl\u00f6fi Nils Holgerssoni seiklustes kajastatud, kus Nils kohtub temaga.  Ja muuseas, enne sinna kuju juurde j\u00f5udmist lendasid just haned mu pea kohalt \u00fcle. Nils Holgerssoni nende seljas siiski ei m\u00e4rganud. Nagu hane selga vesi on see raamat neile tiivulistele!  <\/p>\n

Ja sellega saigi p\u00e4ev ka \u00f5htusse, j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli taas sadulasse istuda. 5 p\u00e4eva p\u00e4rast oli lootus see igavesti pikk Rootsi ometigi seljataha j\u00e4tta ja j\u00f5uda Hamleti kodumaale Taani. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Niisiis, n\u00f5ndaviisi. Puhkep\u00e4ev Karlskronas. Linnast endast ka k\u00f5igepealt. Karlskrona linna nimi t\u00e4hendab loomulikult kuninga krooni ja t\u00e4psemalt Karl XI oma. Tema kuju seisab uhkelt ka linna peav\u00e4ljakul, kajakad kroonitud pea peal kisendamas ja pasandamas.  Karl XI Karlskrona on pealtn\u00e4ha tilluke linnake, mille \u00fchest otsast saab h\u00f5lpsalt teise otsa jalutada. Aga ainult pealtn\u00e4ha. Tegelikult paikneb linn … Loe edasi “50. p\u00e4ev (15.07.) – Karlskrona”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"spay_email":"","footnotes":"","jetpack_publicize_message":""},"categories":[11],"tags":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9GOzm-8q","jetpack_likes_enabled":true,"jetpack-related-posts":[{"id":528,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/rootsi\/51-paev-16-07-karlskrona-karlshamn-72-km\/","url_meta":{"origin":522,"position":0},"title":"51. p\u00e4ev (16.07.) - Karlskrona - Karlshamn 74 km","date":"juuli 16, 2018","format":false,"excerpt":"Puhata ja m\u00e4ngida oli m\u00f5nus, aga polnud parata \u2013 oli aeg taas sadulasse t\u00f5usta. Enne veel \u00fcks korralik valge inimese hommikus\u00f6\u00f6k First hotellis. Aga s\u00f5idu algus p\u00e4rast puhkep\u00e4eva ikka liiga lihtne polnud, ei saanud end esialgu kuidagi k\u00e4ima, kuigi tee s\u00f5itmiseks oli t\u00e4itsa m\u00f5nus. Vahetult p\u00e4rast Karlskronast v\u00e4ljumist v\u00f5i \u00f5igem\u2026","rel":"","context":"In "Rootsi"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":518,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/rootsi\/49-paev-14-07-kalmar-karlskrona-89-km\/","url_meta":{"origin":522,"position":1},"title":"49. p\u00e4ev (14.07.) Kalmar - Karlskrona 89 km","date":"juuli 14, 2018","format":false,"excerpt":"Hommikul kell 8.15 pandi \u00e4kitselt hirmus t\u00fcmakas m\u00e4ngima k\u00f5rvalasuvate spordiplatside poolt. 15 minutit pidasin vastu, aga siis tuli \u00fcles ajada. Kena \u00fcllatus p\u00e4eva alustuseks. L\u00e4ksin uurima, et mis trall seal lahti l\u00e4ks siis. Selgus, et hommikul algasid seal mingid suured rannajalgpalli v\u00f5istlused, isegi suur ekraan oli pealtvaatajate tarvis \u00fcles pandud.\u2026","rel":"","context":"In "Rootsi"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":399,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/soome\/soome\/","url_meta":{"origin":522,"position":2},"title":"Soome","date":"juuni 22, 2018","format":false,"excerpt":"M\u00f5ningaid t\u00e4helepanekuid Soomest. Olin seal sisuliselt ikkagi alles esimest korda. L\u00e4bisin ajavahemikus 03.06. - 21.06. umbkaudu 1450 km. N\u00e4ha ja tunda sai nii m\u00f5ndagi.\u00a0 Soome teed 80% t\u00e4iesti suurep\u00e4rased teed rattaga s\u00f5itmiseks, peaaegu k\u00f5ikides linnades sai nii enne linna, linnas kui p\u00e4rast linna s\u00f5ita ainult kergliiklusteel (va Salo, kus linn\u2026","rel":"","context":"In "Soome"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":376,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/soome\/24-paev-19-06-oulu-11-km\/","url_meta":{"origin":522,"position":3},"title":"24. p\u00e4ev (19.06.) Oulu 11 km","date":"juuni 19, 2018","format":false,"excerpt":"L\u00f5puks oli siis k\u00e4tte j\u00f5udnud ka \u00fcks puhkep\u00e4ev. Vihmap\u00fcha.\u00a0Aga see ei t\u00e4hendanud, et grafomaan minus oleks p\u00e4eva vabaks v\u00f5tnud. Nii et lasin s\u00f5rmedel tahvelarvuti klaviatuuril v\u00e4lkuda. Aga samuti sai ka Alice`ga pea pool p\u00e4eva elu \u00fcle arutletud ning \u00fchiskondlikel teemadel huvitavat vestlust peetud. Alice oli Soomes elanud 5 aastat ja\u2026","rel":"","context":"In "Soome"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":478,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/rootsi\/40-paev-05-07-mandide-alt-gavle-linna-78-km\/","url_meta":{"origin":522,"position":4},"title":"40. p\u00e4ev (05.07.) Teises metsas m\u00e4ndide all - G\u00e4vle linnas linade vahel 78 km","date":"juuli 5, 2018","format":false,"excerpt":"T\u00e4nane \u00e4rkamine oli k\u00fcll \u00fcsna hiline, aga startisin ikkagi tavap\u00e4rasel ajal. Vot need t\u00e4nased teed olid need \u00f5ige magusad nagu Latipac (tagurpidi Capital) Tootsile, ei saa nende kohta kohe \u00fchtegi paha s\u00f5na \u00f6elda. V\u00f5i noh, seda saaks muidugi ikka eestlasele omaselt, aga las j\u00e4\u00e4b seekord siiski \u00fctlemata.\u00a0 Kuna teed olid\u2026","rel":"","context":"In "Rootsi"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":389,"url":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/soome\/26-paev-21-06-kuivaniemi-fin-salmis-swe-76-km\/","url_meta":{"origin":522,"position":5},"title":"26. p\u00e4ev (21.06.) Kuivaniemi - Salmis 76 km","date":"juuni 21, 2018","format":false,"excerpt":"Mul \u00f5nnestus eile laager \u00fcles panna sellisesse kohta, kus hommikup\u00e4ikeses oli m\u00f5nus vaikselt toimetada. Ja telgis l\u00e4ks l\u00f5puks nii soojaks, et vana unim\u00fcts pidi v\u00e4gisi end peale 9 \u00f5ue ajama. Kauem ei kannatanud telgis konutada. Aga \u00f6\u00f6sel kuulsin, et keegi toimetas mu v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud toiduasjade kallal. Sulelise nokk oli riisipudru\u2026","rel":"","context":"In "Rootsi"","img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/522"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=522"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/522\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1874,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/522\/revisions\/1874"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=522"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=522"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rokkarmatkab.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}