27. mail ilusal p\u00e4ikeselisel p\u00e4eval alustasin koos kaaskonnaga Tallinna J\u00fcri\u00f6\u00f6 pargist teekonda m\u00f6\u00f6da Peterburi maanteed ida suunas, ees ootamas hea hulk kilomeetreid ja p\u00e4ris palju teadmatust. N\u00fc\u00fcd on need meetrid ja kilomeetrid k\u00f5ik \u00e4ra m\u00f5\u00f5detud ja paras aeg heita pilk tagasi kogu matkale. <\/p>\n
Alustuseks pisut statistikat. Nagu juba v\u00e4lja h\u00f5igatud, siis matk kestis 97 p\u00e4eva ja viimasel p\u00e4eva sai t\u00e4is 7000 km. K\u00f5ige pikem s\u00f5idup\u00e4ev oli Venemaal ja l\u00e4bitud sai 140 km. Suurimaks kiiruseks tuli 51 km\/h. L\u00e4bitud riigid – Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti osa, Leedu ja L\u00e4ti. Telgis veetsin 70 \u00f6\u00f6d (neist 12 k\u00e4mpinguplatsil), tubastes tingimustes olin 26 \u00f6\u00f6d ja jahi pardal 1 \u00f6\u00f6. K\u00e4mpingud olid m\u00f5nikord sunnitud variant, kui erilisi valikuid polnud, aga m\u00f5nikord ka kergema vastupanu teed minek v\u00f5i lihtsalt soov pesemisv\u00f5imalust saada. K\u00e4mpinguplatse k\u00fclastasin Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja L\u00e4tis. K\u00f5ige m\u00f5nusam, rahulikum ja odavam oli viimane k\u00e4mping L\u00e4tis. Skandinaavia ja eriti Saksamaa k\u00e4mpinguplatsid on parajad hullumaja puhvetid. Aga p\u00e4rast Rootsit tahtsin juba puht sportlikust huvist n\u00e4ha v\u00f5rdlusena ka teiste riikide k\u00e4mpinguplatsil telkimise v\u00f5imalusi ja hindu. Poolas \u00fchessegi k\u00e4mpingusse ei sattunud. \u00dcks statistiline n\u00e4itaja veel – kraavis vedelevad s\u00f5idukid. Neid n\u00e4gin matka jooksul 6, neist 3 autot olid kraavis Venemaal, Soomes oli 1 + 1 jalgratas ning 1 auto Rootsis. Lisaks seisis Rootsis teepervel \u00fcks segamini pekstud auto. <\/p>\n
Kui minult k\u00fcsida, et kas ma leidsin matkalt seda, mida ma sellele teekonnale minnes otsima l\u00e4ksin, siis vastuseks on kindel jah. Ma nautisin v\u00e4ga seda teekonda, kus oli t\u00e4ielik vabadus teha ja olla ainult oma tahtmist m\u00f6\u00f6da. Ei pidanud m\u00f5tlema mingite kohustuste peale ega suuresti ka \u00fchiskondlike reeglite peale, mis linnas elamine kaasa toob. Sain olla t\u00e4pselt nii nagu tahtsin, \u00e4rkasin millal tahtsin ja teele l\u00e4ksin siis, kui heaks arvasin. Looduses veedetud aeg on alati h\u00e4sti veedetud aeg. Ja ma sattusin ikka pagana ilusatesse kohtadesse oma teel. P\u00e4ikeseloojangu vaade mere \u00e4\u00e4res on \u00fcks mu lemmikuid looduse pilte ja seda sain n\u00e4ha samuti palju. Muidugi oli ka hetki, mil tuli k\u00f5vasti pingutada ja vaeva n\u00e4ha, kuid ka see oli juba enne \u00fcks eesm\u00e4rke, et end proovile panna ja raskematest hetkedest \u00fcle saada, nii vaimselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt. Ma ei hakka salgamagi, et see teeb rinna uhkeks k\u00fcll, et sain selle katsumusega edukalt hakkama. Ja v\u00e4he t\u00e4htis pole ka see, et pikk matk v\u00f5imaldas v\u00e4hemalt kolmeks kuuks iseendaga rahu s\u00f5lmida. <\/p>\n
Enne matka arvasin, et \u00fcksinda teel olles on piisavalt aega m\u00f5elda ka oma edasiste tegemiste peale. Et ehk oleks aeg oma ellu mingeid muudatusi tekitada. Tegelikult m\u00f5tlesin matkal enamasti selle peale, et mida p\u00f5nevat siin ja seal vaadata on, kuidas leida \u00f5iged teed s\u00f5itmiseks, kuhu \u00f5htuks laagrisse minna ja mida t\u00e4na s\u00fc\u00fca v\u00f5iks. Tuleviku peale (ehk ajale p\u00e4rast matka) ei m\u00f5elnudki praktiliselt \u00fcldse, sest sel ei olnud matka ajal mingit t\u00e4htsust. Elasin vaid selles hetkes ja p\u00e4evas. Ja see on \u00fcks osa vabadusest, et sa ei pea muretsema selle \u00fcle, mis homme saab v\u00f5i j\u00e4rgmisel kuul. M\u00f5tted on vabad kohustustest ja tulevikuplaanidest. Eks tuleb see, mis tulema peab. K\u00fcll aga puhastab selline eemalolek m\u00f5tteid, annab uut hingamist ja energiat. N\u00fc\u00fcd kui matk on l\u00e4bi, on aeg pigem m\u00f5elda selle \u00fcle, mida on mul sellelt teekonnalt kaasa v\u00f5tta tagasip\u00f6\u00f6rdumisel \u00fchiskonda inimeste keskele. Ja mida ma enda jaoks teada sain. V\u00f5in t\u00e4ie kindlusega \u00f6elda, et sain juurde enesekindlust ja usku endasse tulevikuks. Sellest on mul varasemalt kogu aeg pehmelt \u00f6eldes vajaka j\u00e4\u00e4nud. Usku, et ma saan hakkama, kui on suur tahtmine midagi korda saata v\u00f5i unistusi ellu viia ja mitte otsida p\u00f5hjuseid, miks \u00fchte v\u00f5i teist asja ei saa teha. <\/p>\n
Varustusest ka natuke. V\u00f5in \u00f6elda, et minu hea kaherattaline s\u00f5ber Tuulemurdja (p\u00e4risnimi Cube Nature) pidas v\u00e4ga h\u00e4sti sellele valule vastu. Kolme kuu jooksul polnud \u00fchtegi rehvi\/sisekummi purunemist ega l\u00e4inud ka mingid olulisemad jupid katki. Rattatohtri juures abi saamas k\u00e4isin kokku 4 korda – Narvas pandi rattale alla uued pedaalid, Vaasas keerati keskjooksu kinni (tasuta), Ume\u00e5s vahetati \u00fcks hammasratas ja kett (l\u00e4ks maksma 74 eurot koos t\u00f6\u00f6ga), Kielis keerati taas keskjooksu kinni (panustasin t\u00e4nut\u00e4heks poe kohvifondi 2 eurot). Rohkem ei olnud midagi. Kuigi p\u00e4rast matka hoolduses selgus, et esimese ratta veljes oli m\u00f5ra, nii et matk l\u00f5ppes p\u00e4ris \u00f5igel ajal \u00e4ra. Ka mu endal ei olnud kogu matka jooksul \u00fchtegi ihuh\u00e4da, haigust ega vigastust. Seega nii enda lappimiseks kaasav\u00f5etud esmaabi asjad (neid asju seal paunas ikka jagus) kui minu rattaremondi varustus j\u00e4id \u00f5nneks p\u00e4ris puutumata. Kui need oleks koju j\u00e4\u00e4nud, k\u00fcll siis oleks h\u00e4da ja viletsus mind ka tabanud. <\/p>\n
\u00dcks asi on varustuse osas, mida ma kahetsen, et matkale kaasa ei ostnud. See on p\u00e4ikesepatareiga akupank. Oleks enda jaoks elu lihtsamaks teinud. Mul olid k\u00fcll kaks akupanka kaasas (10 000 mAh), aga silindrinahad tahtsid ju t\u00fchjaks saada, kuna laadimisele kuuluvaid esemeid oli mitmeid (eriline elektris\u00f6\u00f6dik tahvelarvuti, lisaks nutitelefon, GPS j\u00e4lgimisseade, mp3 m\u00e4ngija, spordikell). Tahvel oli eriti jalgpalli MM \u00fclekandeid vaadates kiire t\u00fchjenema. GPS seade vajas samuti iga p\u00e4ev laadimist. Nutitelefon oli h\u00e4davajalik navigeerimiseks ja netis kolamiseks. Kohvikutes ja baarides tuli siis j\u00e4lle maniakaalselt otsida pistikupesi, et saaks laadida. M\u00f5ned s\u00f6\u00f6gikohad saigi sellep\u00e4rast \u00e4ra p\u00f5latud, et polnud sellist kohta. Soovitavalt oli vaja kahte pesa, et saaks mitut asja korraga laadida (eesk\u00e4tt muidugi telefon ja akupank ise). \u00dclej\u00e4\u00e4nud varustuse osas aga suuremat muret polnud. Peale selle, et \u00fched jalan\u00f5ud lagunesid \u00e4ra ja pidin uued ostma Berliinis. Siiski, kuna navigeerisin telefoniga, siis korraliku lenksukinnituse oleks v\u00f5inud ka enne matka hankida. Priit j\u00e4ttis oma telefonikoti koos kinnitusega mulle, kui ta Loviisas \u00f6\u00f6sel s\u00e4\u00e4red tegi. Navigeerimise kohta tuleb \u00f6elda, et sellega olid probleemid peamiselt ilmast tingitud p\u00f5hjustel – kui sadas vihma, siis oli puutetundliku telefoni kasutamine k\u00f5vasti h\u00e4iritud ja kui paistis ere p\u00e4ike peale, siis ei olnud telefoni ekraanilt lihtsalt s\u00f5ites midagi n\u00e4ha. Eriti probleemne oli see muidugi suures linnas liikudes. Siis polnud muud teha, kui tuli iga natukese aja tagant seisma j\u00e4\u00e4da ja uurida, et kuhu\u00b4s n\u00fc\u00fcd. <\/p>\n
T\u00e4htsa osa matkast moodustas kohtumine erinevate inimestega. V\u00f5iks siinkohal m\u00f5ned v\u00e4lja ka tuua:<\/p>\n
Teel kohtasin lisaks huvitavatele inimestele aga ka erinevaid loomi ja linde. N\u00e4iteks n\u00e4gin k\u00e4hrikut, metskitsi ja j\u00e4neseid korduvalt, punahirvi, v\u00e4hki, krabi, r\u00e4stikut, metssea p\u00f5rsaid (\u00f5nneks nende esivanematega ei pidanud tutvust tegema), minki (mitte seda letialust). Sulelistest \u00f5nnestus n\u00e4ha r\u00e4hni, kotkalisi ja kulle, haigruid ja graatsialindu (rohkem tuntud sookure nime all). <\/p>\n
Mida \u00f6elda nende riikide kohta, mida l\u00e4bisin? Eks nad \u00fcpris erinevad olid. Venemaal (29.05. – 03.06. ja 17.08. – 19.08.) olid head ja s\u00f5bralikud inimesed, teed olid enamasti kas v\u00e4ga head v\u00f5i v\u00e4ga halvad. Eriline linn mu jaoks oli Kroonlinn. Soomes (03.06. – 21.06.) puhus kohe alguses v\u00e4ga tugev tuul (kohati tormas eriti k\u00f5vasti), sain \u00fcles r\u00fchkida j\u00e4rjepanu paljudest vahvatest t\u00f5usudest ja seal olid \u00fcsna korralikud rattateed (eriti mugav oli asulaid l\u00e4bida). Ja muidugi j\u00e4\u00e4b meelde ropult kallis \u00f5lu! Rootsi (21.06. – 19.07.) j\u00e4\u00e4b meelde vastuolulisi ja kardinaalselt erinevaid emotsioone pakkunud maana, kus \u00fchel hetkel oli meel p\u00e4ris m\u00f5ru, aga j\u00e4rgmisel hetkel v\u00f5is meeleolu olla juba hiilgav, nii et terve mets meil m\u00e4ngumaa. N\u00e4rvirakud \u00fcldiselt teatavasti ei taastu, aga Rootsis tundus k\u00fcll teisiti. N\u00e4itena \u00e4\u00e4rmustest toon Kesk-Rootsi superilusa looduse (H\u00f6ga Kusten – k\u00f5rgrannik) ja need r\u00f5vedad E-t\u00e4histusega trassid (Eneli ehk E4) ning nende \u00fcmber jooksvad kruusateed, samuti igati ilusad ja m\u00f5nusad linnad rattaga l\u00e4bimiseks, nii et v\u00f5is kergesti paradiisist p\u00f5rgusse sattuda ja vastupidi. Taani (19.07. – 26.07.) oli superhea rattav\u00f5rgustikuga ja parimate asfaltteedega (sh ka k\u00f5ige v\u00e4iksemad k\u00fcla- ja p\u00f5lluvaheteed) riik, kus ka v\u00e4ga palju rattureid vurab ringi. Suurtes linnades oli rattaliiklus seet\u00f5ttu oluliselt rohkem reguleeritud kui mujal, nii et tuli teem\u00e4rgistust ja m\u00e4rke hoolega j\u00e4lgida. Muuseas, kiivreid seal eriti usinalt ei kanta, sama kehtib tegelikult ka teiste n\u00f6 arenenud maade kohta. Saksamaa (27.07. – 12.08.) paistis samuti silma suure rattateede arvuga. Rattateid oli seal isegi rohkem kui Taanis, aga kohati olid need teed ka ajahamba puretud ja kvaliteet j\u00e4ttis soovida. Aga ei saa nuriseda, kui k\u00fcmneid ja sadu kilumeetreid saad s\u00f5ita v\u00e4ljaspool s\u00f5iduteed. Saksamaa (ja samuti Rootsi) paistis silma suure hulga k\u00e4mpinguplatside poolest. Neid platse oli ikka tohutult palju ja kesk-suvel enamasti k\u00f5ik rahvast t\u00e4is. Tuhanded inimesed veedavad seal k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval oma puhkust, olles nii tihedalt koos nagu r\u00e4imed konservikarbis. Kohati j\u00e4i Saksamaal mulje, et mere \u00e4\u00e4rde ongi j\u00e4\u00e4nud vaid k\u00e4mpingualad, suured rannad, kus peesitab tuhandeid inimesi ja lindude kaitsealad. Ja muud moodi niisama lihtsalt mere \u00e4\u00e4rde ei saagi minna. Sakslased on sellised inimesed, kes ignoreerivad fakti, et sa nende keelest aru ei saa ega r\u00e4\u00e4gi ka aeglasemalt, kuigi n\u00e4evad, et \u00fcritad nendest aru saada, aga p\u00e4ris ei saa. Hindade poolest erineb Saksamaa Skandinaaviast nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev, ikka palju odavam on k\u00f5ik. Poolas (12.08. – 17.08.) oli s\u00f5iduteede kvaliteet k\u00fcll hea, aga need teed olid neetult kitsad, kui suured E t\u00e4histusega teed v\u00e4lja arvata. Autod pidid seet\u00f5ttu m\u00f5nigi kord seljataga hoo maha pidurdama, et mitte vastutuleva autoga minust m\u00f6\u00f6dudes kokku p\u00f5rgata v\u00f5i mind seda tehes rammida. Samas peab neile au andma, et nad j\u00e4id rahulikuks seal seljataga, sest \u00fckski neist signaali ei andnud (erinevalt rootslastest, kes m\u00f5nigi kord E4 peal tuututasid mulle) ja p\u00e4ris hullu ka ei pannud. Rannikuala linnad ei olnud m\u00f5nusad, vaid rahvast pungil t\u00e4is ja valju muusikat ja l\u00e4rmi oli igal pool. Turismiohvriks langenud. Samas see ei tulnud mulle \u00fcllatusena, sest Rootsi teedel \u00fcks saksa rattamatkaja mind selle eest oli eelnevalt hoiatanud. Ja m\u00f5ned k\u00f5rvalteed, kus sai s\u00f5ita lagunevatel kiviplaatidel, aukudega plokkidel, paneelidel, kividel, mis vanemast ajast p\u00e4rit, tahtsid k\u00fcll hulluks ajada. Teedest peab \u00e4ra m\u00e4rkima seal E65, kus oli Poolas \u00fcldse k\u00f5ige parem ja ohutum s\u00f5ita, kuna teeperv oli j\u00e4etud niiv\u00f5rd lai. Ja autojuhid (erinevalt L\u00e4tist) sinna ei tr\u00fcginud. Leedu (19.08. – 21.08.) \u00fcllatas, kuigi ma seal ka ainult \u00fc\u00fcrikest aega olin. V\u00e4ga hea oli s\u00f5ita Kura s\u00e4\u00e4rt m\u00f6\u00f6da ja ka Klaipedast Palangasse viis super rattatee. L\u00e4ti (21.08. – 27.08.) teed v\u00f5iks k\u00fcll kohati paremad olla (on sellised ajast ja arust ning lipp lipi peal ja lapp lapi peal), kuid p\u00e4ris suures mahus teet\u00f6\u00f6d ka suvel k\u00e4imas olid, nii et ilmselt paari aasta p\u00e4rast seal s\u00f5ita on juba palju parem. V\u00e4hemalt selline lootus t\u00e4itsa on. L\u00e4ti autojuhid aga j\u00e4tavad veel rohkem soovida kui teed. M\u00f6\u00f6das\u00f5idud on kohati p\u00e4ris hullud ja minnakse m\u00f6\u00f6das\u00f5ite tegema v\u00f5imatutes kohtades ja nii saab kahest s\u00f5idurajast isetekkeliselt kolm. Alates Kolka neemest m\u00f6\u00f6da mere \u00e4\u00e4rt alla Riia suunas s\u00f5ites on teel v\u00e4ga palju asulaid, igal pool 2-3 poodi (pole veel j\u00f5udnud vist neid kinni panna nagu Eestis) ja mitmed kalakaupmehed spetsiaalsetes puust putkades oma suitsur\u00e4imi pakkumas. See on t\u00e4itsa hea, kui matkal oled. Lisaks tunnustus l\u00e4tlastele bussipeatuste p\u00e4rast, mida on L\u00e4ti teede \u00e4\u00e4res p\u00e4ris tihti ja enamasti varustatud pingi ja pr\u00fcgikastiga. Lisaks on mere \u00e4\u00e4res ujumiskohtades (va looduskaitsealad muidugi) palju k\u00e4mpinguid ja parkimiskohti,,mida kasutavad paljud haagissuvilamehed, kus ka WC ja pr\u00fcgikast kenasti olemas. Need sobivad h\u00e4sti ka rattamatkajale telkimiseks. Saab ju t\u00e4itsa tasuta. <\/p>\n
Kui rahast ka r\u00e4\u00e4kida, siis eks seda kulus p\u00e4ris ohtrasti. Selleks sai ju pikka aega kogutud ka seda rulli. Oleksin saanud muidugi oluliselt odavamalt l\u00e4bi ajada, aga olin v\u00f5tnud p\u00f5him\u00f5tte, et ei larista m\u00f5ttetult, aga ka ei koonerda. Ei soovinud end Rootsis ja Soomes vaese sugulasena tunda, aga p\u00e4ris arutult ka raha vasakule ja paremale ei loopinud. Loomulikult k\u00f5ige suurem auk eelarvesse tuligi Rootsis, kus viibisin ajaliselt ka k\u00f5ige kauem. Sel ajal toimus veel jalgpalli MM ka, mis t\u00e4hendas lisakulusid (baarides sai seda vutti ikka mitmel pool vaadatud). \u00dcldiselt oli karta hullemat l\u00f5pptulemust, aga j\u00e4i ikka elamiseks kopikas alles ka. <\/p>\n
Selline sai minu lugu seekord. V\u00f5in \u00f6elda, et olin enamuse ajast matkal \u00f5nnelik ja rahul. Oli ka \u00e4revaid ja n\u00e4rvilisi hetki (nt seoses teeoludega, liiklusega, laagrikoha otsimisega), aga need tunded muutusid kiiresti taas r\u00f5\u00f5muks. T\u00fclpimust ja kahetsust v\u00f5i loobumism\u00f5tteid ei tekkinud sekundikski. Kardetud \u00fcksinda s\u00f5itmine ei olnud tegelikkuses \u00fcldse raske, vaid kohati isegi boonus. Ma t\u00e4nan siinkohal k\u00f5iki v\u00e4ga suure toetuse ja positiivse tagasiside eest, mida tundsin nii enne matka kui matka ajal. <\/p>\n
J\u00e4rgmise pikema matkani j\u00e4\u00e4vad tunnid, n\u00e4dalad, kuud… v\u00f5ib-olla aastad. Aga see tuleb kindlasti. \u00dchel p\u00e4eval. <\/p>\n
“Raskused on selleks, et neid \u00fcletada saaks, lootuskiire leidmine ei ole kerge saak. Rada, mis on valitud, v\u00f5ib olla konarlik, koju j\u00f5udes iga r\u00e4nnumees on \u00f5nnelik. Kui k\u00e4idud tee on rahul r\u00e4nnumees…” (\u00d6\u00f6sorr “R\u00e4nnumehe laul”)<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"