Esimesele etapile joon alla

27.05. alustas seltsakond rattasõpru Jüriöö pargist teed, ilm oli soe ja päikseline ning päev möödus üsna kiiresti. Sellist vatti mu jalad küll iga päev ei näe aga elasin üles. Järgmisel päeval jätkasime Merikese ja Priiduga juba kolmekesi ning 140 km hiljem maandusimegi juba Toila tervisekeskuse kõrval kämpingus, tervitamas ovatsioonide saatel olid meid tuhanded sääsed. Värske higine liha saabus ju.  Pärast Toilat sõitsime läbi Narva-Jõesuu, pidasime sõjaplaani, kuidas äriviisaga piiril komplikatsioone vältida, Narvas saatsime Merikese Tallinna rongile ning siis ületasime õnnelikult ka Vene piiri. Ei mingeid küsimusi. 

Venemaa etapp matka asjaajamisosakonna juhataja ehk peaasjur Priiduga oli igati äge, nii vene inimesed, kellega Priit väga hästi jutule sai ja kellega vestlemist ta silmnähtavalt nautis. 31 aastat tagasi oli ta umbes sama tee ette võtnud kui pidi nõukogude armeesse aega teenima minema samuti Leningradi oblastisse. Minul jäi üle ainult sabas püsida, mis tõusude peal ei tahtnud ei enne ega pärast vene piiri õnnestuda. Soome tõusudest rääkimata. Aga päris palju aitas see, et Priit kui ikkagi tõsine harrastus rattasportlane mind tuules edasi vedas. Igatahes võrreldes mu esialgse plaaniga olen nüüd paar päeva ees, mis tõttu ei tekkinud täna küsimust, et kas hakata loodusega võitlema ja hambad ristis nui neljaks Helsingisse või selle lähistele jõua või mitte. Kirsiks tordile jääb muidugi Kroonlinnas käik!

Läbitud Venemaa koosseisu kuulvad linnad – Sosnovõi Bor, Kroonlinn (Kronstadt), Sestroretsk, Zelenogorsk, Primorsk, Sovetsky, Võssotski ja Viiburi (Vyborg). Ja siis need soome teed!  

On paras aeg saata oma tänusõnad neile, kes mind Jüriööparki saatma tulid, samuti neile, kes Käsmuni kaasa vurasid ja kellega tore pärastlõuna teel ja õhtupoolik Käsmus sai veedetud (ps ootan ümber lombi tiirul uuesti ühinema, kusiganes), suured tänud Merikesele, kes Narvani pidi kannatlikult ootama, kuni mina ka pärale jõuan 🙂 Erilised tänud muidugi Priidule, kes kogu selle show üldse enne matka korraldas (mina olin täielikus teadmatuses, kuid midagi nagu pidi toimuma ja keegi tulema) ja ka teel olles mind tohutult palju aitas. Mul on nüüd palju kindlam ja julgem edasi murda, tuult purustada ja mägesid hävitada! Sest vaba meest ei murra ükski võõras vägi ! 

4 mõtet “Esimesele etapile joon alla” kohta

  1. Tere!
    Väga lahe rattamatk, loen huviga postitusi. Küsimus kas sa pilte ka matka ajal teed ja kui teed siis kas neid saaks kuskilt näha? Nael kummi!(ratta omasse, mitte sellesse teise 🙂 )

  2. …hästi tubli oled, kui tööl väike paus sisse tuleb, siis ikka vaatan, kuidas Sul läinud on.. edaspidiseks soodsaid tuuli ja kergeid jalgu!:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.